Põlvetugi on põlveliigese kaitsmiseks ja toetamiseks kasutatav meditsiiniline abivahend, mis on tavaliselt valmistatud erinevatest materjalidest, sh plastikust, metallist, vahtplastist jne.
Selle eesmärk on tagada põlveliigese stabiilsus, piirata põlveliigese teatud liigutusi, vähendada survet põlveliigesele, aidates seeläbi patsientidel valu leevendada ja soodustada taastumist. Mõnedel põlvevigastustega sportlastel võivad arstid soovitada vigastusjärgse taastumise faasis kanda põlvetugesid. Seda tüüpi traksid võivad teatud määral piirata põlveliigese liigset paindumist, pikendamist ja keerdumist, kaitsta vigastatud piirkonda ja vältida edasisi vigastusi.
Põlveliigese breketeid on erinevat tüüpi, mida saab liigitada mitmeks tüübiks vastavalt nende erinevatele funktsioonidele ja rakendatavusele. Kõige levinum trakside tüüp on fikseeritud tugi, mida kasutatakse peamiselt raskete põlveliigese vigastuste, nagu luumurrud, sidemete rebendid jne, korral. See võib fikseerida põlveliigese kindla nurga all, takistada põlveliigese igasugust liikumist, luua vigastatud piirkonnale stabiilse keskkonna ja soodustada paranemist.
Samuti on reguleeritavad traksid, millega saab reguleerida nurka vastavalt patsiendi vajadustele ja mis sobivad taastusravi erinevateks etappideks. Näiteks taastusravi algfaasis saab breketit reguleerida suurema piirava nurga alla. Taastusravi edenedes piirav nurk järk-järgult väheneb ja põlveliigese liikumisulatus suureneb.
Põlveliigese vigastuste vältimiseks saab kasutada ka põlvetugesid. Mõne suure intensiivsusega-spordiga või füüsilise tööga tegeleva inimese jaoks võib põlveklambrite kandmine tõhusalt vähendada põlveliigese survet ja kulumist ning vähendada vigastuste ohtu. Näiteks võivad matkahuvilised mägironimise ajal kanda põlvetugesid, et pakkuda põlveliigesele täiendavat tuge ja vähendada mäest laskumisel mõju põlveliigesele.
Põlveliigese breketite valikul tuleks valida sobiv tüüp ja suurus lähtuvalt nende konkreetsest olukorrast ja arsti nõuandest.
